Get Work

Mänguautomaatide head ja vead

Praegu käib mänguautomaatide võidukäik ning õnnelike võitjate taevas särab ere päike. Algul loodi mänguautomaadid teise eesmärgiga, aga kasiino-kiskja nägi neis potentsiaali, misjärel algaski nende eelmainitud võidukäik. Mänguautomaate võiks võrrelda vaese karjusepoisiga, kes on oma jõududega tõusnud printsiks ning lisaks leidnud enda kõrvale ka ilusa printsessi.

Esimene mänguautomaat sündis ühe automehhaaniku garaažis ning loodi selleks, et auto teenindusse toonud inimestel oleks midagi aja veetmiseks teha. Kui sellest kuulsid kohalikud kasiinopidajad, kes on alati lisaraha teenimisest huvitatud, otsustasid nad mänguautomaate pisut kohendada ning need kasiino ruumidesse paigutada.

Kasiinodes oli neil kaks peamist funktsiooni. Esimene oli lühendada aega neile, kes ootasid oma järjekorda kasiino- või mängulaua taha. Teine funktsioon oli naiste lõbustamine ajal, mil mehed kasiinos „tõsisemaid mänge” mängisid. See kõik muutus kaheksakümnendatel, kui kasiinotööstuses toimus revolutsioon ning mänguautomaadid toodi kasiino pimedatest nurkadest keskele ning tänaseks on asi jõudnud nii kaugele, et 85 protsenti kasiinode sissetulekust tuleb mitte ainult tänu tehtud panustele, vaid ka sellele, et automaadid on toonud kasiinodesse uusi kliente, kes heal meelel oma raha ka teistesse mängudesse panustavad.

Mehhaanilistest kangi ja ühe panuseliiniga mänguautomaatidest on tänapäeval saanud täiesti automatiseeritud mänguautomaadid, mis pakuvad ka sadasid panuseliine, vähemalt viite rullikut ning mängijatel pole tarvis masinasse münte sisestada (kuigi võib ka seda). Enamik sisse- ja väljamakseid tehakse kupongiga, millele on trükitud triipkood, mille järgi masin mõistab, millise väärtusega see kupong on.

Mänguautomaadid on lubatud pea kogu maailmas, kuigi on ka riike, kus hasartmängud on keelatud ning automaate kohaldatud näiteks selliseks, et inimesed saaksid neist võita midagi muud. See on levinud Aasia riikides, kus raha peale mängimine on lubatud ainult Hiina kasiinomekas Macaus.